Wednesday, June 16, 2010

Posted by Picasa

jälle mina

Kõigepealt siis selline asi, et sain lõpuks uue passi taotluse sisse anda. Kord aastas käib Tokyost(Jaapanist) eesti saadik siin, pakkudes kõigile siinolijatele võimaluse oma dokumendiasjad korda ajada. Läks väga libedalt, tõestasin oma eesti kodakondsuse CCCP vapiga sünnitunnistuse ja esimese, juba aegunud passiga. $24 passipiltidele ja $45 riigilõiv, that's it! Mõtlesin ju alguses et pean saba jalgevahel koju hakkama sõitma, seda kõike vaid uue passi jaoks!

Teine suurem muutus minu elus on see, et käin nüüd füsioterapeudi juures.( oeh, nii keeruline sõna) (terapeudi nimi on Phil).
Mul on alaselja valudega aeg-ajalt probleeme olnud juba mõnda aega, niisiis otsustasin lõpuks Jamie nõu kuulda võtta ja külastada tema soovitatud füsioterapeuti. Olin küllalt skeptiline alguses et seda pidevalt edasi lükata.
Ent lõpuks end kohale vedanud ja nüüd peale paarinädalast regulaarset külastamist olen rohkem kui rahul ja tänulik ka. Tunnen oma keha paremini, ja tean mismoodi mingisuguse problemi puhul käituda, ilma et peaks mingisuguseid valuvaigisteid neelama.

Reedel oli Mareti sünnipäev mis sai peetud Jaanuse juures. Paljusid, nii eestist kui siit pärit tegelasi nägin ma esimest korda, kahekordistades oma Sydney tutvuste arvu ühe õhtuga!
Aga pidu oli vinge, taustaks Audrey Hepburn ja imeline "Breakfast at Tiffany's",oli peo teemaks pakkuda suurepärased ja erinevaid Martinisid, mida mina j Maret siis jõudumööda teha vihtusime. Kõigile maitses ja kõik sai ka ära joodud!!!

Tööl käin endiselt ja restoran on endiselt ka turmtule all. Uskumatu aga esmaspäevad ehk kõrvale jättes on tööd kõõõvaaasti. Nädalasees teeme 2 coverit, reedel ja eriti laupäval isegi 4-4,5!That is a money making machine!!
Peale mõningast mõtlemisaega olin nõus vastu võtma mulle pakutud reastorani assistant manageri kohta.
Muuseas mainiti et minuga väga rahul ollakse ja ehk on lootust saada sponsorship viisa. Kurat teab mis ja kuidas, sest see tõeline kadalip on!
Töö tähendab põhiosas seda et olen endiselt flooril, tööülessanneteks järgnev:
vastuvõtt,
tegelen waitinglisti ja reserveeringutega
kassa ja raha( kahepeale koos manageriga kogu restoran)
jms mis ja kus vajalik.
ahjaa ja teenin nüüd $5 tunnist lisaks!

Tuesday, May 25, 2010

Mai 2010,

Käes on mai lõpp ja olen seega austraalias viibinud täpselt 6 kuud. JUBA!
Suvest on saamas talv ning suvesoe on asendunud 10 kraadise sooja ja vihmavalingutega.
Mulle sügis meeldib, vägagi kui vaid tiba vähem sajaks.... Aga see selleks. Pealegi on sügis kena oma kollaste ja punaste värvidega...Eriti siin.
Tänase (padu-)vihmase ja külma vastu otsustasin end virgutada kuuma hernesupi ja telekaga. Ehk teen isegi kuuma vanni hiljem, enne kui tööle lähen, sest õues on täpselt selline ilm et isegi koera ei laseks õue, on vist selline ütlemine.

Tööd teen endiselt ka, ja ikka restoranis. Muutunud on vaid see, et töötan nüüd vaid Surry Hillsi restoranis, kus hakkasin alguses nö lisaks ja ajutiselt käima, et veits lisaraha teenida. Kas pole see järjekordne tõestus sellest, et pole midagi püsivamat kui ajutised asjad!!
Töötunde tuleb mul praegu nädalas 32-36, sellega võib täitsa rahul olla.
Viimasel ajal olen korraldanud asjad ka nii et saan endiselt oma 6-7 shifti, aga vähemalt 2 vaba päeva nädalas ka.

Elukohti olen vahetanud ka üksjagu. Peale Graigi juurest ärakolimist olin Kanga's (hostelis). Peale aasiast tagasitulekut olin mõni aeg taas hostelis, seejärel pakkus Mark(Jamie sõber) võimaluse tema korterit house-sittida kuni ta Euroopas käib (kokku 5 nädalat). Mõnus korter on Markil, kuulsas Coke-logo majas King's Crossil (kõik kes Sydney's, teavad), pealegi veel 18.ndal korrusel. Vaated ja puha..... Nüüd olen jõudnud Broadwayle, (Chippendale), jagame siin korterit Jamie ja Shauniga. Endiselt elukohast olen nii 25 minuti jalutuskäigu kaugusel, nö teiselpool Cityt. Natuke kaugemal on kui seni olen harjunud aga ei hullu, siiski walking distance.

Viimasel ajal miskit väga suurt teinud polegi, küll lennutan reisimõtteid nii Tahiti, Uus--Meremaa kui ka Aasia osas. Aga selleks on mul vaja saada kõigepealt uus pass.
Nimelt sain aprilli alguses kevadpühadeks sellise toreda kingituse, et tööjuurest varastati ära minu suur pruun nahkkott, loomulikult koos seal sisalduvaga. Koos kotiga läks siis veel pass, mitu riidetükki minu niigi napist garderoobist (nt samal päeval ostetud uus särk ja punane dzemper), märkmik koos oluliste nümbrite ja muude ülestähendustega ja plaju muud..
Alguses oli ikka shokk, mõtlesin et kurat, hakka uue passi pärastEestisse sõitma,.......
Sain Mareti käest Aivo (Aivo Takis- Eesti Aukonsul Sydneys) kontakti ning Aivoga rääkides selgus, et 8. juunil on Eesti saadikud (vist Tokyost) siin just selleks et vormistada dokumente neile kel vaja. Palusin vennal saata Eestist oma eelmise, juba kehtivuse kaotanud passi ja merepassi, nii on mul vähemasti mingisugune pildiga asi mida id-na kasutada saan.

Muus osas on

Monday, March 22, 2010

asjad siin ja seal

Kuigi olin viimane nädal pea igapäev tööl ja muudeks tegemisteks on aega nappinud on täna siis lõpuks vaba päev.YEEESS.
Magasin peaaegu kella poole kaheteistkümneni (huvitav on, et aasiast tagasitulles olen pidevalt unine ja võimalusel magaksin iga päev 11-12ni.)
Ja mõtlesin panna veidike kirja oma mõtteid tegemisi.

Alustuseks oli naljakas lugu peale reedeõhtust pidu, kus ma hommikul uniselt püüdsin eestikeeles kellaaega teada saada, et kindel olla ega ma sisse maganud ei ole. Unisel peaga võttis mul veidi aega mõsitmaks et keegi peale minu eesti keelt ei räägi:D
Muide, enddiselt pahvin vahelduva eduga ka suitsu teha, mõni nädal vähem, mõni rohkem. Viimane nädal veidi rohkem, on mul ju odavad, aasiast toodud sigaretid omast käest võtta.
Töö osas muutusi pole, olen rahul et töö säilitada õnnestus hoolimata aasia reisist. Sest kui aus olla,ega mulle eriti ei istu see cv-d näpus mööda erinevaid restorane jooksmine.Samas, kellele meeldib, eks.

Reedel kutsus Jamie oma sõpradega külla, tegime süüa ja jõime veini. Palju veini, väga palju veini või kui tahate, liiga palju veini.;D
Laupäeval olin nii hirmsas pohmellis et mõtlesin, mis küll saab, kuidas ma tööl vastu pean. Päevane rannaskäik küll mõnevõrra leevendas mu piinasid ja ühtuks oli enam-vähem. Rannas oli muide sel päeval hoiatus meduuside eest, lapsed olla kõrvetada saanud.
Üllataval moel on ilmaolud, arvestades et käes on sügis, veidi paremad kui mõni nädal tagasi ja sel nädalal päike ja
23-25 soojakraadi.

Aga jh tegelikkuses on Austraalia idaranniku lõunaservas sügis, puudel kisuvad lehed kollakaks, poed pakuvad kõikvõimalikke sügishooaja rõivaid ja on selline mõnus septembrikuu tunne. See meeldib mulle, pealegi ha vaheldus kui tuled kagu-aasiast kus on ikka nii palav ja nii niiske et tahaksid vaid alasti olla. st
Reedel oli Sydneys muide Lady GAGA kontsert, üldse, pean ütlema, et erinevaid staare tiirutab siin nagu kärbseid ringi.

Austraalias tagasi olles on tunne nagu oleks tagasi kodus, ongi see ju olnud minu koduks viimased 4 kuud! Ja kuigi austraaliat või iseloomustada nii ja naa, mõni teeb erinevaid top-e mis meeldib ja mis ei meeldi jne.
Mina tooksin välja omad tähelepanekud mis tulevad meelde seoses austraalia ja austraallastega.

1. kehv internetiühendus.
See on üks minu esimesi täheleapanekuid ning seni ei ole seda ka miski veel ümber lükanud.
Internet Austraalias on kallis, aeglane ja tõsiselt ajast maas.Mõni kasutab siiani sissehelistamislahendust.sic!

2. Hea kohv.
See arvamus pole kindlast ainulaadne aga kohv on siin tõesti hea. Ja saad seda tõsises mõttes a la carte.
Ja hind pea sama mis Eestis( kuigi mulle sellised võrdlused nüüd juba natuke vastukarva).
Kui arvestada siinset sissetulekut nt tavalise (liht)töölise tunnitasu $15 järgi- keskmine caffe latte maksab nii $ 3,50 ja Eestis on keskmine palk (mitte lihttöölise) ca 60 eeki siis siin saad tunnitasu eest ca 5 kohvi, eestis napilt 2!!!

3. Shortside ja lühikeste pükste moega
on siin omaeete lugu, seda nii naiste kui meeste puhul. Kantakse ohtralt nii meilegi 90ndaist tuttavaid rebitud servadega lühikesi teksashortse, äärmiselt suuri kottis pükse (peamiselt naissoost kandjad)
ja väga liibuvaid ja kindlasti ülevalpool põlve lõppevaid shortse ( meessoost kandjad).
Kui püksid kipuvad olema nati pikemad siis saab need alati üles rullida, et nad õiges pikkuses oleksid.
Alguses veidi võõras mulle, kuid ajaga on isegi meeldim ahakanud.

4. date & sex
Eurooplastel on tavaaks käia kohtamas et teineteist paremini tundma õppida.Austraalias käiakse samuti kohtamas aga väike erinevus on siin ka. Nimelt pole siin sugu haruldane see kui simesel kohtamisel pakutaakse välja " would you like to have sex now?" Samasuguse huviga võidakse sulle ka ööklubis lähendeda ja oma soove ka otse tutvustada.;D

5. Kõik on muutlik
Sama muutlik kui ilm austraalia kontinendil, on ka austraallaste meel. Et asi veelgi keerulisem oleks tähendab nõustumine vahel seda et sinuga tõesti nõus ollakse, vahel seda et sinuga üldse nõus ei olda, vahel ka seda et sinuga alguses nõus ollakse ja seejärel mitte või siis hoopis vastupidi.

6. Laud restorani reede õhtuks.
Restorane siin jagub, igale maitsele, hinnaklassile ja rahvuslikule maitsele.
ja nagu ikkam, on siingi mõnedes restoranides ärmiselt keeruline lauda saada.
Ja nii ongi et kui veab saad mõnesse neist reede-laupäeva õhtuks laua siis oled õnnega koos.
Aga, vaevalt põhiroad lõpetanud ja desserdikaarti ja digestiive uurima asudes oled juba tegelikult nö " väljavistatud"
Arve juba kokkupandud, ja väljatrükitudki, söö oma dessert ja proovi sa veel midagi tellida. Kokteile naudi restorani juures olevas baaris, järgmine laud "õnnelikega", kes samuti reedeks laua said, juba ootab. Ja nii sulle ka öeldakse, häbenemata. Adjeu!

Sunday, March 21, 2010

kuidas ma aasias kaisin.

Minu esimene reis Austraalia-perioodil.(I osa)
Reisi marsruut on jämedalt selline:
Sydney-Kuala Lumpur-Koh Phuket-Penang Island-Langkawi-Kuala Lumpur-Sydney.
Niisiis viib teekond mis Malaysiasse ja üllatus-üllatus, esimest korda elus ka Taimaale.

Lend Sydneyst-Kuala Lumpuri kestab jämedalt 8 tundi ja möödub suhteliselt mõnusalt..
Veedame pardal mõnusalt aega tarbides nii mitmedki õlled ja vaadates-kuulates filmi-muusika paremikku.ur
minu meeleheaks on menüüd pakkuda selline muusikaparemik nagu La Roux, The Muse, Röyksopp jm.
Filmidest järkubkannatust tervenisti ära vaadata vaid üks, " Michael Clayton" George Clooneyga peaosas.
Mõru pill kogus lennu ja terve aasia reisi juures on see, et mõni päev varem hakkab alaselg mulle liiga tegema, ja nii hullusti, et reisipäeva hommikuks ma vaevalt käia suudan, rääkimata voodist tõusmist või dushi all käimisest. Ja häbenemata võin öelda et sel hommikul voodist välja tulles on mul silmad märjad!
Et mul alaseljaga ennegi probleeme on olnud, ma kohe paanikasse ei satu, on ju varemgi see mõne päevaga mööda läinud.
Ent seekord on valu tugevam, paar korda ikka kohe nii et kuku või maha..
Selg teeb mulle valu pea nädala, olles Taisse jõudmise hetkeks juba enam-vähem. Hiljem Phi Phi saartel suplemine jms annab väikese tagasilöögi kuid mõne päevaga on selg siiski enam-vähem korras.

Kuala Lumpuri jõudes jääb silma linna modernsus. Palju on uut ja väga kaasaegset- autod, majad, lennnujaam jms.
Elame Traders hotellis, 24. korrusel. Ja üllatus-üllatus aknast otsevaade Petronase kuulsatele tornidele, mis omal ajal maailma kõrgeimad olid (valminud 1998 aastal).Saan sealt ka head võtted oma fotokogusse.
Pean mainima, et mu meeli läbib kerge pettumus, ei olnud ma ju Malaysiast klaasi-betooni-terast otsima tulnud:(.
Esimesel korral peatume Kuasla Lumpuris vaid 2 päeva, seega mingisugusest suuremast muljest linna ja Malaysia kohta on mõtetu rääkida. Küll tuleksin Kuala Lumpuri ja Malaysia juurde tagasi hiljem.

Taisse jõudes märkan kohe erinevust riikide arengutaseme, inimeste, ühiskonna jms vahel. Olulist rolli mängib siin kindlasti religioon - Malaysia on islamiriik, kus asjad reguleeritumad- piiratumad, Tais on valitsevaks religiooniks budism.
See muidugi ei tähenda, et teised religioonid esindatud poleks vaid annab aimu ühiskonna põhilisest voolusuunast.
Tai jääb alatiseks meelde sõbraliku ja sooja paigana.
Sõin siin esimest korda elus 600g kuningkrevette mida ma siiani oma elus näinudki polnud.!!!!!Hea mulje jäi kõigist saartest kus ära käidud sai, kohustuslikus korras ka Koh Phi Phi, kus film " The Beach" on üles võetud.
Ja uskumatu, ongi selline nagu filmis, ehk isegi uhkemgi.Paradiis igal juhul. Ööelu on Tais see mis ka ära tuleb näha, nii ladyboyd, läbipaistvad klaaspõrandad, aluspesu mitte kandvad tai neiud, baarid kus noorte naiste vahel erinevaid riivatuid võistlusi korraldatakse.
Ja ikkagi ütleksin ,et see ei tähenda et Tai oleks vaid seksiturismi meka nagu tihti arvatakse. Tänavatel on ohtasti massaazisalonge kes ootava kundesid et neile "happy endiga" special massaazi pakkuda. Ja sellgipoolest, kogu virrvarr oma kontrastide ja kohatusega meeldib mulle. Meeldib inimeste sõbralikkus, külalsilahkus ja elukorraldus kus pole niipalju künismi( võrrelduna loomulikult, nt Eesti).Loomulikult pole ma sinisilmne ja olen kursis ka taide( nii meeste kui naiste) tulevikukindlustamise läbi sponsor-partneri leidmise läänemaadest. Aga samas, kas inimesel ei ole siis õigust enda tulevikku püüda kindlustada?

Loomulikult on suurim väärtus Tais loodus, suurematest turismikeskustest eemale minnes võtab see ikka päris sõnatuks.
Üksikud majakesed palmisalus, külad kus igasugune tsivilisatsioon kui mitte ei puudu siis tundub olevat 50-ndates aastates. Riisipõllud, rannad, laguunid läbipaistva veega kaljude vahel.

Sunday, February 14, 2010

Vastakad ilmaolud

Peab ütlema et ilmaolud on viimasel ajal olnud küllaltki ebastabiilsed.Temperatuuridel pole vigagi aga õhuniiskus on meeletu ja pidevalt ka troopilist-laadi tormid äikese ja tormiga.

Reedel oli üle mõne aja taas korralik rannailm. Päike siras juba varahommikuses taevas nii et et polnud küsimustki - rannapäev! Randa jõudes oli liiv nii kuum et korraks plätusid jalast võttes kartsin oma jalad ära kõrvetada.Uskumatu. Ja kuum, tõesliselt kuum oli ka muidu olemine. Plaanitud raamatulugemise asemele silpsasin hoogsalt hoopis vee-vahet et end jahutada. Õhtul Kanga's "suure laua" taga nagu ikka, õlut juues sai üheskoos otsustatud - Ivy'sse( Kuulus Ivy Poolbar) minek. Mulle plaan meeldis kuna polnud seal veel ju siiani käinud. Ja oh üllatust, ca kella 11 ajal läksid taevakraanid lahti ja kus tuli alles vihma. U tunniga oli Victoria Street( tänav kus elan!) üleujutatud nagu Amazonas. Tänava keskosas oli vesi julgelt üle põlve!(Lugesin et isegi Postimees kirjutas kuidas Sydney tunniga "ära uppus") Nii me siis istusime, vangistatuna hostelisse, õnneks küll lõbusalt aega veetes.Õlled ära joodud, tegime guuni-pakid lahti ja mis ikka. Telekas mängiti läbi aegade veidramete lugude top-i, mis kohati ikka mõnusalt üles keeras;D Raju, väga raju lõpuga õhtu...