Wednesday, June 16, 2010
jälle mina
Kõigepealt siis selline asi, et sain lõpuks uue passi taotluse sisse anda. Kord aastas käib Tokyost(Jaapanist) eesti saadik siin, pakkudes kõigile siinolijatele võimaluse oma dokumendiasjad korda ajada. Läks väga libedalt, tõestasin oma eesti kodakondsuse CCCP vapiga sünnitunnistuse ja esimese, juba aegunud passiga. $24 passipiltidele ja $45 riigilõiv, that's it! Mõtlesin ju alguses et pean saba jalgevahel koju hakkama sõitma, seda kõike vaid uue passi jaoks!
Teine suurem muutus minu elus on see, et käin nüüd füsioterapeudi juures.( oeh, nii keeruline sõna) (terapeudi nimi on Phil).
Mul on alaselja valudega aeg-ajalt probleeme olnud juba mõnda aega, niisiis otsustasin lõpuks Jamie nõu kuulda võtta ja külastada tema soovitatud füsioterapeuti. Olin küllalt skeptiline alguses et seda pidevalt edasi lükata.
Ent lõpuks end kohale vedanud ja nüüd peale paarinädalast regulaarset külastamist olen rohkem kui rahul ja tänulik ka. Tunnen oma keha paremini, ja tean mismoodi mingisuguse problemi puhul käituda, ilma et peaks mingisuguseid valuvaigisteid neelama.
Reedel oli Mareti sünnipäev mis sai peetud Jaanuse juures. Paljusid, nii eestist kui siit pärit tegelasi nägin ma esimest korda, kahekordistades oma Sydney tutvuste arvu ühe õhtuga!
Aga pidu oli vinge, taustaks Audrey Hepburn ja imeline "Breakfast at Tiffany's",oli peo teemaks pakkuda suurepärased ja erinevaid Martinisid, mida mina j Maret siis jõudumööda teha vihtusime. Kõigile maitses ja kõik sai ka ära joodud!!!
Tööl käin endiselt ja restoran on endiselt ka turmtule all. Uskumatu aga esmaspäevad ehk kõrvale jättes on tööd kõõõvaaasti. Nädalasees teeme 2 coverit, reedel ja eriti laupäval isegi 4-4,5!That is a money making machine!!
Peale mõningast mõtlemisaega olin nõus vastu võtma mulle pakutud reastorani assistant manageri kohta.
Muuseas mainiti et minuga väga rahul ollakse ja ehk on lootust saada sponsorship viisa. Kurat teab mis ja kuidas, sest see tõeline kadalip on!
Töö tähendab põhiosas seda et olen endiselt flooril, tööülessanneteks järgnev:
vastuvõtt,
tegelen waitinglisti ja reserveeringutega
kassa ja raha( kahepeale koos manageriga kogu restoran)
jms mis ja kus vajalik.
ahjaa ja teenin nüüd $5 tunnist lisaks!
Teine suurem muutus minu elus on see, et käin nüüd füsioterapeudi juures.( oeh, nii keeruline sõna) (terapeudi nimi on Phil).
Mul on alaselja valudega aeg-ajalt probleeme olnud juba mõnda aega, niisiis otsustasin lõpuks Jamie nõu kuulda võtta ja külastada tema soovitatud füsioterapeuti. Olin küllalt skeptiline alguses et seda pidevalt edasi lükata.
Ent lõpuks end kohale vedanud ja nüüd peale paarinädalast regulaarset külastamist olen rohkem kui rahul ja tänulik ka. Tunnen oma keha paremini, ja tean mismoodi mingisuguse problemi puhul käituda, ilma et peaks mingisuguseid valuvaigisteid neelama.
Reedel oli Mareti sünnipäev mis sai peetud Jaanuse juures. Paljusid, nii eestist kui siit pärit tegelasi nägin ma esimest korda, kahekordistades oma Sydney tutvuste arvu ühe õhtuga!
Aga pidu oli vinge, taustaks Audrey Hepburn ja imeline "Breakfast at Tiffany's",oli peo teemaks pakkuda suurepärased ja erinevaid Martinisid, mida mina j Maret siis jõudumööda teha vihtusime. Kõigile maitses ja kõik sai ka ära joodud!!!
Tööl käin endiselt ja restoran on endiselt ka turmtule all. Uskumatu aga esmaspäevad ehk kõrvale jättes on tööd kõõõvaaasti. Nädalasees teeme 2 coverit, reedel ja eriti laupäval isegi 4-4,5!That is a money making machine!!
Peale mõningast mõtlemisaega olin nõus vastu võtma mulle pakutud reastorani assistant manageri kohta.
Muuseas mainiti et minuga väga rahul ollakse ja ehk on lootust saada sponsorship viisa. Kurat teab mis ja kuidas, sest see tõeline kadalip on!
Töö tähendab põhiosas seda et olen endiselt flooril, tööülessanneteks järgnev:
vastuvõtt,
tegelen waitinglisti ja reserveeringutega
kassa ja raha( kahepeale koos manageriga kogu restoran)
jms mis ja kus vajalik.
ahjaa ja teenin nüüd $5 tunnist lisaks!
Tuesday, May 25, 2010
Mai 2010,
Käes on mai lõpp ja olen seega austraalias viibinud täpselt 6 kuud. JUBA!
Suvest on saamas talv ning suvesoe on asendunud 10 kraadise sooja ja vihmavalingutega.
Mulle sügis meeldib, vägagi kui vaid tiba vähem sajaks.... Aga see selleks. Pealegi on sügis kena oma kollaste ja punaste värvidega...Eriti siin.
Tänase (padu-)vihmase ja külma vastu otsustasin end virgutada kuuma hernesupi ja telekaga. Ehk teen isegi kuuma vanni hiljem, enne kui tööle lähen, sest õues on täpselt selline ilm et isegi koera ei laseks õue, on vist selline ütlemine.
Tööd teen endiselt ka, ja ikka restoranis. Muutunud on vaid see, et töötan nüüd vaid Surry Hillsi restoranis, kus hakkasin alguses nö lisaks ja ajutiselt käima, et veits lisaraha teenida. Kas pole see järjekordne tõestus sellest, et pole midagi püsivamat kui ajutised asjad!!
Töötunde tuleb mul praegu nädalas 32-36, sellega võib täitsa rahul olla.
Viimasel ajal olen korraldanud asjad ka nii et saan endiselt oma 6-7 shifti, aga vähemalt 2 vaba päeva nädalas ka.
Elukohti olen vahetanud ka üksjagu. Peale Graigi juurest ärakolimist olin Kanga's (hostelis). Peale aasiast tagasitulekut olin mõni aeg taas hostelis, seejärel pakkus Mark(Jamie sõber) võimaluse tema korterit house-sittida kuni ta Euroopas käib (kokku 5 nädalat). Mõnus korter on Markil, kuulsas Coke-logo majas King's Crossil (kõik kes Sydney's, teavad), pealegi veel 18.ndal korrusel. Vaated ja puha..... Nüüd olen jõudnud Broadwayle, (Chippendale), jagame siin korterit Jamie ja Shauniga. Endiselt elukohast olen nii 25 minuti jalutuskäigu kaugusel, nö teiselpool Cityt. Natuke kaugemal on kui seni olen harjunud aga ei hullu, siiski walking distance.
Viimasel ajal miskit väga suurt teinud polegi, küll lennutan reisimõtteid nii Tahiti, Uus--Meremaa kui ka Aasia osas. Aga selleks on mul vaja saada kõigepealt uus pass.
Nimelt sain aprilli alguses kevadpühadeks sellise toreda kingituse, et tööjuurest varastati ära minu suur pruun nahkkott, loomulikult koos seal sisalduvaga. Koos kotiga läks siis veel pass, mitu riidetükki minu niigi napist garderoobist (nt samal päeval ostetud uus särk ja punane dzemper), märkmik koos oluliste nümbrite ja muude ülestähendustega ja plaju muud..
Alguses oli ikka shokk, mõtlesin et kurat, hakka uue passi pärastEestisse sõitma,.......
Sain Mareti käest Aivo (Aivo Takis- Eesti Aukonsul Sydneys) kontakti ning Aivoga rääkides selgus, et 8. juunil on Eesti saadikud (vist Tokyost) siin just selleks et vormistada dokumente neile kel vaja. Palusin vennal saata Eestist oma eelmise, juba kehtivuse kaotanud passi ja merepassi, nii on mul vähemasti mingisugune pildiga asi mida id-na kasutada saan.
Muus osas on
Suvest on saamas talv ning suvesoe on asendunud 10 kraadise sooja ja vihmavalingutega.
Mulle sügis meeldib, vägagi kui vaid tiba vähem sajaks.... Aga see selleks. Pealegi on sügis kena oma kollaste ja punaste värvidega...Eriti siin.
Tänase (padu-)vihmase ja külma vastu otsustasin end virgutada kuuma hernesupi ja telekaga. Ehk teen isegi kuuma vanni hiljem, enne kui tööle lähen, sest õues on täpselt selline ilm et isegi koera ei laseks õue, on vist selline ütlemine.
Tööd teen endiselt ka, ja ikka restoranis. Muutunud on vaid see, et töötan nüüd vaid Surry Hillsi restoranis, kus hakkasin alguses nö lisaks ja ajutiselt käima, et veits lisaraha teenida. Kas pole see järjekordne tõestus sellest, et pole midagi püsivamat kui ajutised asjad!!
Töötunde tuleb mul praegu nädalas 32-36, sellega võib täitsa rahul olla.
Viimasel ajal olen korraldanud asjad ka nii et saan endiselt oma 6-7 shifti, aga vähemalt 2 vaba päeva nädalas ka.
Elukohti olen vahetanud ka üksjagu. Peale Graigi juurest ärakolimist olin Kanga's (hostelis). Peale aasiast tagasitulekut olin mõni aeg taas hostelis, seejärel pakkus Mark(Jamie sõber) võimaluse tema korterit house-sittida kuni ta Euroopas käib (kokku 5 nädalat). Mõnus korter on Markil, kuulsas Coke-logo majas King's Crossil (kõik kes Sydney's, teavad), pealegi veel 18.ndal korrusel. Vaated ja puha..... Nüüd olen jõudnud Broadwayle, (Chippendale), jagame siin korterit Jamie ja Shauniga. Endiselt elukohast olen nii 25 minuti jalutuskäigu kaugusel, nö teiselpool Cityt. Natuke kaugemal on kui seni olen harjunud aga ei hullu, siiski walking distance.
Viimasel ajal miskit väga suurt teinud polegi, küll lennutan reisimõtteid nii Tahiti, Uus--Meremaa kui ka Aasia osas. Aga selleks on mul vaja saada kõigepealt uus pass.
Nimelt sain aprilli alguses kevadpühadeks sellise toreda kingituse, et tööjuurest varastati ära minu suur pruun nahkkott, loomulikult koos seal sisalduvaga. Koos kotiga läks siis veel pass, mitu riidetükki minu niigi napist garderoobist (nt samal päeval ostetud uus särk ja punane dzemper), märkmik koos oluliste nümbrite ja muude ülestähendustega ja plaju muud..
Alguses oli ikka shokk, mõtlesin et kurat, hakka uue passi pärastEestisse sõitma,.......
Sain Mareti käest Aivo (Aivo Takis- Eesti Aukonsul Sydneys) kontakti ning Aivoga rääkides selgus, et 8. juunil on Eesti saadikud (vist Tokyost) siin just selleks et vormistada dokumente neile kel vaja. Palusin vennal saata Eestist oma eelmise, juba kehtivuse kaotanud passi ja merepassi, nii on mul vähemasti mingisugune pildiga asi mida id-na kasutada saan.
Muus osas on
Monday, March 22, 2010
asjad siin ja seal
Kuigi olin viimane nädal pea igapäev tööl ja muudeks tegemisteks on aega nappinud on täna siis lõpuks vaba päev.YEEESS.
Magasin peaaegu kella poole kaheteistkümneni (huvitav on, et aasiast tagasitulles olen pidevalt unine ja võimalusel magaksin iga päev 11-12ni.)
Ja mõtlesin panna veidike kirja oma mõtteid tegemisi.
Alustuseks oli naljakas lugu peale reedeõhtust pidu, kus ma hommikul uniselt püüdsin eestikeeles kellaaega teada saada, et kindel olla ega ma sisse maganud ei ole. Unisel peaga võttis mul veidi aega mõsitmaks et keegi peale minu eesti keelt ei räägi:D
Muide, enddiselt pahvin vahelduva eduga ka suitsu teha, mõni nädal vähem, mõni rohkem. Viimane nädal veidi rohkem, on mul ju odavad, aasiast toodud sigaretid omast käest võtta.
Töö osas muutusi pole, olen rahul et töö säilitada õnnestus hoolimata aasia reisist. Sest kui aus olla,ega mulle eriti ei istu see cv-d näpus mööda erinevaid restorane jooksmine.Samas, kellele meeldib, eks.
Reedel kutsus Jamie oma sõpradega külla, tegime süüa ja jõime veini. Palju veini, väga palju veini või kui tahate, liiga palju veini.;D
Laupäeval olin nii hirmsas pohmellis et mõtlesin, mis küll saab, kuidas ma tööl vastu pean. Päevane rannaskäik küll mõnevõrra leevendas mu piinasid ja ühtuks oli enam-vähem. Rannas oli muide sel päeval hoiatus meduuside eest, lapsed olla kõrvetada saanud.
Üllataval moel on ilmaolud, arvestades et käes on sügis, veidi paremad kui mõni nädal tagasi ja sel nädalal päike ja
23-25 soojakraadi.
Aga jh tegelikkuses on Austraalia idaranniku lõunaservas sügis, puudel kisuvad lehed kollakaks, poed pakuvad kõikvõimalikke sügishooaja rõivaid ja on selline mõnus septembrikuu tunne. See meeldib mulle, pealegi ha vaheldus kui tuled kagu-aasiast kus on ikka nii palav ja nii niiske et tahaksid vaid alasti olla. st
Reedel oli Sydneys muide Lady GAGA kontsert, üldse, pean ütlema, et erinevaid staare tiirutab siin nagu kärbseid ringi.
Austraalias tagasi olles on tunne nagu oleks tagasi kodus, ongi see ju olnud minu koduks viimased 4 kuud! Ja kuigi austraaliat või iseloomustada nii ja naa, mõni teeb erinevaid top-e mis meeldib ja mis ei meeldi jne.
Mina tooksin välja omad tähelepanekud mis tulevad meelde seoses austraalia ja austraallastega.
1. kehv internetiühendus.
See on üks minu esimesi täheleapanekuid ning seni ei ole seda ka miski veel ümber lükanud.
Internet Austraalias on kallis, aeglane ja tõsiselt ajast maas.Mõni kasutab siiani sissehelistamislahendust.sic!
2. Hea kohv.
See arvamus pole kindlast ainulaadne aga kohv on siin tõesti hea. Ja saad seda tõsises mõttes a la carte.
Ja hind pea sama mis Eestis( kuigi mulle sellised võrdlused nüüd juba natuke vastukarva).
Kui arvestada siinset sissetulekut nt tavalise (liht)töölise tunnitasu $15 järgi- keskmine caffe latte maksab nii $ 3,50 ja Eestis on keskmine palk (mitte lihttöölise) ca 60 eeki siis siin saad tunnitasu eest ca 5 kohvi, eestis napilt 2!!!
3. Shortside ja lühikeste pükste moega
on siin omaeete lugu, seda nii naiste kui meeste puhul. Kantakse ohtralt nii meilegi 90ndaist tuttavaid rebitud servadega lühikesi teksashortse, äärmiselt suuri kottis pükse (peamiselt naissoost kandjad)
ja väga liibuvaid ja kindlasti ülevalpool põlve lõppevaid shortse ( meessoost kandjad).
Kui püksid kipuvad olema nati pikemad siis saab need alati üles rullida, et nad õiges pikkuses oleksid.
Alguses veidi võõras mulle, kuid ajaga on isegi meeldim ahakanud.
4. date & sex
Eurooplastel on tavaaks käia kohtamas et teineteist paremini tundma õppida.Austraalias käiakse samuti kohtamas aga väike erinevus on siin ka. Nimelt pole siin sugu haruldane see kui simesel kohtamisel pakutaakse välja " would you like to have sex now?" Samasuguse huviga võidakse sulle ka ööklubis lähendeda ja oma soove ka otse tutvustada.;D
5. Kõik on muutlik
Sama muutlik kui ilm austraalia kontinendil, on ka austraallaste meel. Et asi veelgi keerulisem oleks tähendab nõustumine vahel seda et sinuga tõesti nõus ollakse, vahel seda et sinuga üldse nõus ei olda, vahel ka seda et sinuga alguses nõus ollakse ja seejärel mitte või siis hoopis vastupidi.
6. Laud restorani reede õhtuks.
Restorane siin jagub, igale maitsele, hinnaklassile ja rahvuslikule maitsele.
ja nagu ikkam, on siingi mõnedes restoranides ärmiselt keeruline lauda saada.
Ja nii ongi et kui veab saad mõnesse neist reede-laupäeva õhtuks laua siis oled õnnega koos.
Aga, vaevalt põhiroad lõpetanud ja desserdikaarti ja digestiive uurima asudes oled juba tegelikult nö " väljavistatud"
Arve juba kokkupandud, ja väljatrükitudki, söö oma dessert ja proovi sa veel midagi tellida. Kokteile naudi restorani juures olevas baaris, järgmine laud "õnnelikega", kes samuti reedeks laua said, juba ootab. Ja nii sulle ka öeldakse, häbenemata. Adjeu!
Magasin peaaegu kella poole kaheteistkümneni (huvitav on, et aasiast tagasitulles olen pidevalt unine ja võimalusel magaksin iga päev 11-12ni.)
Ja mõtlesin panna veidike kirja oma mõtteid tegemisi.
Alustuseks oli naljakas lugu peale reedeõhtust pidu, kus ma hommikul uniselt püüdsin eestikeeles kellaaega teada saada, et kindel olla ega ma sisse maganud ei ole. Unisel peaga võttis mul veidi aega mõsitmaks et keegi peale minu eesti keelt ei räägi:D
Muide, enddiselt pahvin vahelduva eduga ka suitsu teha, mõni nädal vähem, mõni rohkem. Viimane nädal veidi rohkem, on mul ju odavad, aasiast toodud sigaretid omast käest võtta.
Töö osas muutusi pole, olen rahul et töö säilitada õnnestus hoolimata aasia reisist. Sest kui aus olla,ega mulle eriti ei istu see cv-d näpus mööda erinevaid restorane jooksmine.Samas, kellele meeldib, eks.
Reedel kutsus Jamie oma sõpradega külla, tegime süüa ja jõime veini. Palju veini, väga palju veini või kui tahate, liiga palju veini.;D
Laupäeval olin nii hirmsas pohmellis et mõtlesin, mis küll saab, kuidas ma tööl vastu pean. Päevane rannaskäik küll mõnevõrra leevendas mu piinasid ja ühtuks oli enam-vähem. Rannas oli muide sel päeval hoiatus meduuside eest, lapsed olla kõrvetada saanud.
Üllataval moel on ilmaolud, arvestades et käes on sügis, veidi paremad kui mõni nädal tagasi ja sel nädalal päike ja
23-25 soojakraadi.
Aga jh tegelikkuses on Austraalia idaranniku lõunaservas sügis, puudel kisuvad lehed kollakaks, poed pakuvad kõikvõimalikke sügishooaja rõivaid ja on selline mõnus septembrikuu tunne. See meeldib mulle, pealegi ha vaheldus kui tuled kagu-aasiast kus on ikka nii palav ja nii niiske et tahaksid vaid alasti olla. st
Reedel oli Sydneys muide Lady GAGA kontsert, üldse, pean ütlema, et erinevaid staare tiirutab siin nagu kärbseid ringi.
Austraalias tagasi olles on tunne nagu oleks tagasi kodus, ongi see ju olnud minu koduks viimased 4 kuud! Ja kuigi austraaliat või iseloomustada nii ja naa, mõni teeb erinevaid top-e mis meeldib ja mis ei meeldi jne.
Mina tooksin välja omad tähelepanekud mis tulevad meelde seoses austraalia ja austraallastega.
1. kehv internetiühendus.
See on üks minu esimesi täheleapanekuid ning seni ei ole seda ka miski veel ümber lükanud.
Internet Austraalias on kallis, aeglane ja tõsiselt ajast maas.Mõni kasutab siiani sissehelistamislahendust.sic!
2. Hea kohv.
See arvamus pole kindlast ainulaadne aga kohv on siin tõesti hea. Ja saad seda tõsises mõttes a la carte.
Ja hind pea sama mis Eestis( kuigi mulle sellised võrdlused nüüd juba natuke vastukarva).
Kui arvestada siinset sissetulekut nt tavalise (liht)töölise tunnitasu $15 järgi- keskmine caffe latte maksab nii $ 3,50 ja Eestis on keskmine palk (mitte lihttöölise) ca 60 eeki siis siin saad tunnitasu eest ca 5 kohvi, eestis napilt 2!!!
3. Shortside ja lühikeste pükste moega
on siin omaeete lugu, seda nii naiste kui meeste puhul. Kantakse ohtralt nii meilegi 90ndaist tuttavaid rebitud servadega lühikesi teksashortse, äärmiselt suuri kottis pükse (peamiselt naissoost kandjad)
ja väga liibuvaid ja kindlasti ülevalpool põlve lõppevaid shortse ( meessoost kandjad).
Kui püksid kipuvad olema nati pikemad siis saab need alati üles rullida, et nad õiges pikkuses oleksid.
Alguses veidi võõras mulle, kuid ajaga on isegi meeldim ahakanud.
4. date & sex
Eurooplastel on tavaaks käia kohtamas et teineteist paremini tundma õppida.Austraalias käiakse samuti kohtamas aga väike erinevus on siin ka. Nimelt pole siin sugu haruldane see kui simesel kohtamisel pakutaakse välja " would you like to have sex now?" Samasuguse huviga võidakse sulle ka ööklubis lähendeda ja oma soove ka otse tutvustada.;D
5. Kõik on muutlik
Sama muutlik kui ilm austraalia kontinendil, on ka austraallaste meel. Et asi veelgi keerulisem oleks tähendab nõustumine vahel seda et sinuga tõesti nõus ollakse, vahel seda et sinuga üldse nõus ei olda, vahel ka seda et sinuga alguses nõus ollakse ja seejärel mitte või siis hoopis vastupidi.
6. Laud restorani reede õhtuks.
Restorane siin jagub, igale maitsele, hinnaklassile ja rahvuslikule maitsele.
ja nagu ikkam, on siingi mõnedes restoranides ärmiselt keeruline lauda saada.
Ja nii ongi et kui veab saad mõnesse neist reede-laupäeva õhtuks laua siis oled õnnega koos.
Aga, vaevalt põhiroad lõpetanud ja desserdikaarti ja digestiive uurima asudes oled juba tegelikult nö " väljavistatud"
Arve juba kokkupandud, ja väljatrükitudki, söö oma dessert ja proovi sa veel midagi tellida. Kokteile naudi restorani juures olevas baaris, järgmine laud "õnnelikega", kes samuti reedeks laua said, juba ootab. Ja nii sulle ka öeldakse, häbenemata. Adjeu!
Sunday, March 21, 2010
kuidas ma aasias kaisin.
Minu esimene reis Austraalia-perioodil.(I osa)
Reisi marsruut on jämedalt selline:
Sydney-Kuala Lumpur-Koh Phuket-Penang Island-Langkawi-Kuala Lumpur-Sydney.
Niisiis viib teekond mis Malaysiasse ja üllatus-üllatus, esimest korda elus ka Taimaale.
Lend Sydneyst-Kuala Lumpuri kestab jämedalt 8 tundi ja möödub suhteliselt mõnusalt..
Veedame pardal mõnusalt aega tarbides nii mitmedki õlled ja vaadates-kuulates filmi-muusika paremikku.ur
minu meeleheaks on menüüd pakkuda selline muusikaparemik nagu La Roux, The Muse, Röyksopp jm.
Filmidest järkubkannatust tervenisti ära vaadata vaid üks, " Michael Clayton" George Clooneyga peaosas.
Mõru pill kogus lennu ja terve aasia reisi juures on see, et mõni päev varem hakkab alaselg mulle liiga tegema, ja nii hullusti, et reisipäeva hommikuks ma vaevalt käia suudan, rääkimata voodist tõusmist või dushi all käimisest. Ja häbenemata võin öelda et sel hommikul voodist välja tulles on mul silmad märjad!
Et mul alaseljaga ennegi probleeme on olnud, ma kohe paanikasse ei satu, on ju varemgi see mõne päevaga mööda läinud.
Ent seekord on valu tugevam, paar korda ikka kohe nii et kuku või maha..
Selg teeb mulle valu pea nädala, olles Taisse jõudmise hetkeks juba enam-vähem. Hiljem Phi Phi saartel suplemine jms annab väikese tagasilöögi kuid mõne päevaga on selg siiski enam-vähem korras.
Kuala Lumpuri jõudes jääb silma linna modernsus. Palju on uut ja väga kaasaegset- autod, majad, lennnujaam jms.
Elame Traders hotellis, 24. korrusel. Ja üllatus-üllatus aknast otsevaade Petronase kuulsatele tornidele, mis omal ajal maailma kõrgeimad olid (valminud 1998 aastal).Saan sealt ka head võtted oma fotokogusse.
Pean mainima, et mu meeli läbib kerge pettumus, ei olnud ma ju Malaysiast klaasi-betooni-terast otsima tulnud:(.
Esimesel korral peatume Kuasla Lumpuris vaid 2 päeva, seega mingisugusest suuremast muljest linna ja Malaysia kohta on mõtetu rääkida. Küll tuleksin Kuala Lumpuri ja Malaysia juurde tagasi hiljem.
Taisse jõudes märkan kohe erinevust riikide arengutaseme, inimeste, ühiskonna jms vahel. Olulist rolli mängib siin kindlasti religioon - Malaysia on islamiriik, kus asjad reguleeritumad- piiratumad, Tais on valitsevaks religiooniks budism.
See muidugi ei tähenda, et teised religioonid esindatud poleks vaid annab aimu ühiskonna põhilisest voolusuunast.
Tai jääb alatiseks meelde sõbraliku ja sooja paigana.
Sõin siin esimest korda elus 600g kuningkrevette mida ma siiani oma elus näinudki polnud.!!!!!Hea mulje jäi kõigist saartest kus ära käidud sai, kohustuslikus korras ka Koh Phi Phi, kus film " The Beach" on üles võetud.
Ja uskumatu, ongi selline nagu filmis, ehk isegi uhkemgi.Paradiis igal juhul. Ööelu on Tais see mis ka ära tuleb näha, nii ladyboyd, läbipaistvad klaaspõrandad, aluspesu mitte kandvad tai neiud, baarid kus noorte naiste vahel erinevaid riivatuid võistlusi korraldatakse.
Ja ikkagi ütleksin ,et see ei tähenda et Tai oleks vaid seksiturismi meka nagu tihti arvatakse. Tänavatel on ohtasti massaazisalonge kes ootava kundesid et neile "happy endiga" special massaazi pakkuda. Ja sellgipoolest, kogu virrvarr oma kontrastide ja kohatusega meeldib mulle. Meeldib inimeste sõbralikkus, külalsilahkus ja elukorraldus kus pole niipalju künismi( võrrelduna loomulikult, nt Eesti).Loomulikult pole ma sinisilmne ja olen kursis ka taide( nii meeste kui naiste) tulevikukindlustamise läbi sponsor-partneri leidmise läänemaadest. Aga samas, kas inimesel ei ole siis õigust enda tulevikku püüda kindlustada?
Loomulikult on suurim väärtus Tais loodus, suurematest turismikeskustest eemale minnes võtab see ikka päris sõnatuks.
Üksikud majakesed palmisalus, külad kus igasugune tsivilisatsioon kui mitte ei puudu siis tundub olevat 50-ndates aastates. Riisipõllud, rannad, laguunid läbipaistva veega kaljude vahel.
Reisi marsruut on jämedalt selline:
Sydney-Kuala Lumpur-Koh Phuket-Penang Island-Langkawi-Kuala Lumpur-Sydney.
Niisiis viib teekond mis Malaysiasse ja üllatus-üllatus, esimest korda elus ka Taimaale.
Lend Sydneyst-Kuala Lumpuri kestab jämedalt 8 tundi ja möödub suhteliselt mõnusalt..
Veedame pardal mõnusalt aega tarbides nii mitmedki õlled ja vaadates-kuulates filmi-muusika paremikku.ur
minu meeleheaks on menüüd pakkuda selline muusikaparemik nagu La Roux, The Muse, Röyksopp jm.
Filmidest järkubkannatust tervenisti ära vaadata vaid üks, " Michael Clayton" George Clooneyga peaosas.
Mõru pill kogus lennu ja terve aasia reisi juures on see, et mõni päev varem hakkab alaselg mulle liiga tegema, ja nii hullusti, et reisipäeva hommikuks ma vaevalt käia suudan, rääkimata voodist tõusmist või dushi all käimisest. Ja häbenemata võin öelda et sel hommikul voodist välja tulles on mul silmad märjad!
Et mul alaseljaga ennegi probleeme on olnud, ma kohe paanikasse ei satu, on ju varemgi see mõne päevaga mööda läinud.
Ent seekord on valu tugevam, paar korda ikka kohe nii et kuku või maha..
Selg teeb mulle valu pea nädala, olles Taisse jõudmise hetkeks juba enam-vähem. Hiljem Phi Phi saartel suplemine jms annab väikese tagasilöögi kuid mõne päevaga on selg siiski enam-vähem korras.
Kuala Lumpuri jõudes jääb silma linna modernsus. Palju on uut ja väga kaasaegset- autod, majad, lennnujaam jms.
Elame Traders hotellis, 24. korrusel. Ja üllatus-üllatus aknast otsevaade Petronase kuulsatele tornidele, mis omal ajal maailma kõrgeimad olid (valminud 1998 aastal).Saan sealt ka head võtted oma fotokogusse.
Pean mainima, et mu meeli läbib kerge pettumus, ei olnud ma ju Malaysiast klaasi-betooni-terast otsima tulnud:(.
Esimesel korral peatume Kuasla Lumpuris vaid 2 päeva, seega mingisugusest suuremast muljest linna ja Malaysia kohta on mõtetu rääkida. Küll tuleksin Kuala Lumpuri ja Malaysia juurde tagasi hiljem.
Taisse jõudes märkan kohe erinevust riikide arengutaseme, inimeste, ühiskonna jms vahel. Olulist rolli mängib siin kindlasti religioon - Malaysia on islamiriik, kus asjad reguleeritumad- piiratumad, Tais on valitsevaks religiooniks budism.
See muidugi ei tähenda, et teised religioonid esindatud poleks vaid annab aimu ühiskonna põhilisest voolusuunast.
Tai jääb alatiseks meelde sõbraliku ja sooja paigana.
Sõin siin esimest korda elus 600g kuningkrevette mida ma siiani oma elus näinudki polnud.!!!!!Hea mulje jäi kõigist saartest kus ära käidud sai, kohustuslikus korras ka Koh Phi Phi, kus film " The Beach" on üles võetud.
Ja uskumatu, ongi selline nagu filmis, ehk isegi uhkemgi.Paradiis igal juhul. Ööelu on Tais see mis ka ära tuleb näha, nii ladyboyd, läbipaistvad klaaspõrandad, aluspesu mitte kandvad tai neiud, baarid kus noorte naiste vahel erinevaid riivatuid võistlusi korraldatakse.
Ja ikkagi ütleksin ,et see ei tähenda et Tai oleks vaid seksiturismi meka nagu tihti arvatakse. Tänavatel on ohtasti massaazisalonge kes ootava kundesid et neile "happy endiga" special massaazi pakkuda. Ja sellgipoolest, kogu virrvarr oma kontrastide ja kohatusega meeldib mulle. Meeldib inimeste sõbralikkus, külalsilahkus ja elukorraldus kus pole niipalju künismi( võrrelduna loomulikult, nt Eesti).Loomulikult pole ma sinisilmne ja olen kursis ka taide( nii meeste kui naiste) tulevikukindlustamise läbi sponsor-partneri leidmise läänemaadest. Aga samas, kas inimesel ei ole siis õigust enda tulevikku püüda kindlustada?
Loomulikult on suurim väärtus Tais loodus, suurematest turismikeskustest eemale minnes võtab see ikka päris sõnatuks.
Üksikud majakesed palmisalus, külad kus igasugune tsivilisatsioon kui mitte ei puudu siis tundub olevat 50-ndates aastates. Riisipõllud, rannad, laguunid läbipaistva veega kaljude vahel.
Sunday, February 14, 2010
Vastakad ilmaolud
Peab ütlema et ilmaolud on viimasel ajal olnud küllaltki ebastabiilsed.Temperatuuridel pole vigagi aga õhuniiskus on meeletu ja pidevalt ka troopilist-laadi tormid äikese ja tormiga.
Reedel oli üle mõne aja taas korralik rannailm. Päike siras juba varahommikuses taevas nii et et polnud küsimustki - rannapäev! Randa jõudes oli liiv nii kuum et korraks plätusid jalast võttes kartsin oma jalad ära kõrvetada.Uskumatu. Ja kuum, tõesliselt kuum oli ka muidu olemine. Plaanitud raamatulugemise asemele silpsasin hoogsalt hoopis vee-vahet et end jahutada. Õhtul Kanga's "suure laua" taga nagu ikka, õlut juues sai üheskoos otsustatud - Ivy'sse( Kuulus Ivy Poolbar) minek. Mulle plaan meeldis kuna polnud seal veel ju siiani käinud. Ja oh üllatust, ca kella 11 ajal läksid taevakraanid lahti ja kus tuli alles vihma. U tunniga oli Victoria Street( tänav kus elan!) üleujutatud nagu Amazonas. Tänava keskosas oli vesi julgelt üle põlve!(Lugesin et isegi Postimees kirjutas kuidas Sydney tunniga "ära uppus") Nii me siis istusime, vangistatuna hostelisse, õnneks küll lõbusalt aega veetes.Õlled ära joodud, tegime guuni-pakid lahti ja mis ikka. Telekas mängiti läbi aegade veidramete lugude top-i, mis kohati ikka mõnusalt üles keeras;D Raju, väga raju lõpuga õhtu...
Reedel oli üle mõne aja taas korralik rannailm. Päike siras juba varahommikuses taevas nii et et polnud küsimustki - rannapäev! Randa jõudes oli liiv nii kuum et korraks plätusid jalast võttes kartsin oma jalad ära kõrvetada.Uskumatu. Ja kuum, tõesliselt kuum oli ka muidu olemine. Plaanitud raamatulugemise asemele silpsasin hoogsalt hoopis vee-vahet et end jahutada. Õhtul Kanga's "suure laua" taga nagu ikka, õlut juues sai üheskoos otsustatud - Ivy'sse( Kuulus Ivy Poolbar) minek. Mulle plaan meeldis kuna polnud seal veel ju siiani käinud. Ja oh üllatust, ca kella 11 ajal läksid taevakraanid lahti ja kus tuli alles vihma. U tunniga oli Victoria Street( tänav kus elan!) üleujutatud nagu Amazonas. Tänava keskosas oli vesi julgelt üle põlve!(Lugesin et isegi Postimees kirjutas kuidas Sydney tunniga "ära uppus") Nii me siis istusime, vangistatuna hostelisse, õnneks küll lõbusalt aega veetes.Õlled ära joodud, tegime guuni-pakid lahti ja mis ikka. Telekas mängiti läbi aegade veidramete lugude top-i, mis kohati ikka mõnusalt üles keeras;D Raju, väga raju lõpuga õhtu...
Monday, January 25, 2010
etskae
Kõigepealt pean endale au andma - suutsin üleeile kolmanda paari päikeseprille ära kaotada. KURAT! Nüüd siis kissitan niikaua kui endale uued leian.
Täna on suur "Australia day", millega tähistatakse esimeste püsiasukate saabumist kontinendile 1788. aastal. http://www.australiaday.org.au/experience/page31.asp
pakutakse erinevaid üritusi terve päev, ja loomulikult, tegu public holiday'ga.
Nagu ma põgusalt kirjutasin eelevalt (vist?) käisin ühes restoranis proovipäeva tegemas. Nüüd siis ongi nii, et töötan kahes itaalia restoranis;D. Kui Otto on fänsi ja väljapeetud, siis teine restoran on Surry Hillsi kandis, selline väike ja toimekas. Tegelikult väga busy väike restoran( kohti nii 60-le, õhtu jooksul pea 3 katet). Restorani omanikeks on üks itaalia paar ning töötajateks kõik eranditult itaallased, v.a mina siis;D. Mina maskeerun lihtsalt välimuse taha ja teen tarka nägu et samuti sinna kuulun. Õhtuti jookseb 8-ndat kuud rase Sabina
(-naispool) vastuvõtulaua ja laudade vahel ja organiseerib ja toimetab. Restoranis reserveeringuid ei võeta, laua saab kohale tulles ja n.ö. baaris "ootel olles", kulutades samal ajal ohtralt jookidele. Päris kaval. Menüü koosneb põhiliselt erinevest pasta- ja pizzarooogadest, millele lisaks on pakkuda meeldiv valik itaalia veine ja õllesid.
Otto on mõnesmõttes teistmoodi - pea alati on 80 % klientidest endale laua reserveerinud, süüakse austreid ja värsket kala, kalleid šampe jne. Reserveerides annad alati krediitkaardinumbri, kohale tulemata jättes maksad siis mingisuguse summa.
Nalja siin pole, iga asi täpselt arvel. Ja tööst veel, kummaski restoranis pole nii et käid ja laiutad käsi - kõike püüad-õpid hoo pealt. Nii kui natuke vaiksem, helistatakse kellegile ja öeldakse et pole vaja tulla, või siis lõpetad tööpäeva arvatust varem vms. Seega on töötunnid üks hinnnatud värk siin. Loodetavasti saab veebruari jooksul veel raha kõrvale panna ja siis juba trippima. Can't wait!!
Kolisin täna Hostelisse, 6-inimese tuppa. Nädalase majutuse eest maksan $135. Hostel asub Victoria Streetil ,seega asukoha üle kurta ei saa. Tegin esialgu nädalase ettemaksu, eks näeb kuidas seal on. Lubati ka tasuta wi-fi ühendust. Eile õhtul oli üks kuradi nõme situatsioon. Hilja öösel töölt tulles kogesin, mis tähendab kui oled kellestki sõltuv või lihtsalt kui sul pole kuskile minna;(. Kuna olen viimased mõned päevad peatunud Andrew juures, siis tavaliselt helistan talle ja ta laseb mu alt uksest sisse. Aga eile koju minnes ta telefonile ei vastanud, vaheldumisi uksekella lastes ja helistades sai mul mobiili aku tühjaks. "F**K", mõtlesin ja tundsin end päris nõmedalt. "Kell on 1 öösel, ja mina, töölt tulles, higine ja väsinud, ei saa tuppa sisse". Läksin tegin lähedalasuvas pubis "Cleveland" paar drinki ja lasin veidi oma telefoni laadida. Ca tunni pärast läksin tagasi, nati enesekindlamalt, sest telefoniaku oli paremas seisus, aga endiselt ei kippu ega kõppu. Keegi naabritest lasi mu alt uksest sisse, sain teisele korrusele. Lõpuks tuli mul mõte helistada Heitile. Kurtsin oma mure ära ja hakkasin Heiti poole liikuma,et saaks nende juures magada selle öö. Teel Heiti juurde tuli mulle vastu Kevin, Andrew flatmate. Pöörasin siis otsa ringi ja jalutasime koos tagasi. Sain kenasti magama siis seekord. Head ööd!
Täna on suur "Australia day", millega tähistatakse esimeste püsiasukate saabumist kontinendile 1788. aastal. http://www.australiaday.org.au/experience/page31.asp
pakutakse erinevaid üritusi terve päev, ja loomulikult, tegu public holiday'ga.
Nagu ma põgusalt kirjutasin eelevalt (vist?) käisin ühes restoranis proovipäeva tegemas. Nüüd siis ongi nii, et töötan kahes itaalia restoranis;D. Kui Otto on fänsi ja väljapeetud, siis teine restoran on Surry Hillsi kandis, selline väike ja toimekas. Tegelikult väga busy väike restoran( kohti nii 60-le, õhtu jooksul pea 3 katet). Restorani omanikeks on üks itaalia paar ning töötajateks kõik eranditult itaallased, v.a mina siis;D. Mina maskeerun lihtsalt välimuse taha ja teen tarka nägu et samuti sinna kuulun. Õhtuti jookseb 8-ndat kuud rase Sabina
(-naispool) vastuvõtulaua ja laudade vahel ja organiseerib ja toimetab. Restoranis reserveeringuid ei võeta, laua saab kohale tulles ja n.ö. baaris "ootel olles", kulutades samal ajal ohtralt jookidele. Päris kaval. Menüü koosneb põhiliselt erinevest pasta- ja pizzarooogadest, millele lisaks on pakkuda meeldiv valik itaalia veine ja õllesid.
Otto on mõnesmõttes teistmoodi - pea alati on 80 % klientidest endale laua reserveerinud, süüakse austreid ja värsket kala, kalleid šampe jne. Reserveerides annad alati krediitkaardinumbri, kohale tulemata jättes maksad siis mingisuguse summa.
Nalja siin pole, iga asi täpselt arvel. Ja tööst veel, kummaski restoranis pole nii et käid ja laiutad käsi - kõike püüad-õpid hoo pealt. Nii kui natuke vaiksem, helistatakse kellegile ja öeldakse et pole vaja tulla, või siis lõpetad tööpäeva arvatust varem vms. Seega on töötunnid üks hinnnatud värk siin. Loodetavasti saab veebruari jooksul veel raha kõrvale panna ja siis juba trippima. Can't wait!!
Kolisin täna Hostelisse, 6-inimese tuppa. Nädalase majutuse eest maksan $135. Hostel asub Victoria Streetil ,seega asukoha üle kurta ei saa. Tegin esialgu nädalase ettemaksu, eks näeb kuidas seal on. Lubati ka tasuta wi-fi ühendust. Eile õhtul oli üks kuradi nõme situatsioon. Hilja öösel töölt tulles kogesin, mis tähendab kui oled kellestki sõltuv või lihtsalt kui sul pole kuskile minna;(. Kuna olen viimased mõned päevad peatunud Andrew juures, siis tavaliselt helistan talle ja ta laseb mu alt uksest sisse. Aga eile koju minnes ta telefonile ei vastanud, vaheldumisi uksekella lastes ja helistades sai mul mobiili aku tühjaks. "F**K", mõtlesin ja tundsin end päris nõmedalt. "Kell on 1 öösel, ja mina, töölt tulles, higine ja väsinud, ei saa tuppa sisse". Läksin tegin lähedalasuvas pubis "Cleveland" paar drinki ja lasin veidi oma telefoni laadida. Ca tunni pärast läksin tagasi, nati enesekindlamalt, sest telefoniaku oli paremas seisus, aga endiselt ei kippu ega kõppu. Keegi naabritest lasi mu alt uksest sisse, sain teisele korrusele. Lõpuks tuli mul mõte helistada Heitile. Kurtsin oma mure ära ja hakkasin Heiti poole liikuma,et saaks nende juures magada selle öö. Teel Heiti juurde tuli mulle vastu Kevin, Andrew flatmate. Pöörasin siis otsa ringi ja jalutasime koos tagasi. Sain kenasti magama siis seekord. Head ööd!
Friday, January 22, 2010
tegemised
Istun Cubano Coffee's ja mõtlesin jälle oma tegemisi kirja panna. Täna on siin oldud aja jooksul muide taaskord selline päev kus õues kohe üldse olla ei kannata. Et öösel magada saaks pead uksed ja aknad kinni ja kardinad akende ees hoidma. Tapvalt palav, vaatasin just netist, 39'C -42'C, vastavalt Sydney eri piirkondades. Eile kolisin Kings Crossilt Craigi juurest lõplikult minema. Andrew pakkus võimaluse mõni aeg enda juures peatuda ja seal nüüd siis olen hetkel. Nii oligi eile selline päev kus kõigepealt pidime Andrew ostetud söögilaua koos kuue tooliga ära tooma ja siis minu asjad ära kolima. Tegemist kui palju! Kuna laud on küllalt suur, oli transpordiks vaja midagi suuremat, rentisime hommikul mingi väiksemat sorti kaubiku $ 55 eest (kolmeks tunniks), käisime Wattle Crowe'is (siit ehk nii 50 km, otsisime seda igavat linnakest nii tunni vähemalt!), ja tõime söögilaua ära.
Rääkisin ka Gerdiga eile - nad Karini ja Tomiga Victorias ja seiklus missiugune - telgivad, püüavad kala, ja avastavad kontinendi loodust. Auto on ikka üks hea asi. Sain aru, et neil kängurud, koaalad ja kõik muud loomad vabas looduses ära nahtud. Vinge!
Töökoormus on viimasel paaril nädalal olnud väiksem. Nimelt on jaanuar siin küll suvi, aga et on puhkuste periood, on linn vaiksem ja seega ka tööd vähem. Et raha kõrvale panna ja Sydneys olles mitte säästude kallale minna, mõtlesin et vaataks ühe töökoha juurde ja jagasin mõned resümeed Surry Hills' i kandis olevatele restoranidele. Ja eile helistatigi ning kutsuti proovikale. Et ilmad kuumad, olen hakanud endalegi üllatuseks üha enam õlut jooma. Vein meeldib mulle siiski endiselt väga, lihtsalt vahelduseks on hea külm õlu päris mõnus. Eile võtsingi six-packi näppu ja klaarisime Heitiga need õhtu jooksul ka ära. Mõnda aega oli ka Villu meiega (Villu ja Ott- reisivad koos). Tundsin huvi Oti käekäigu vastu, nimelt hakkas Otil tol päeval kui kala tegime, kõht meeletult valutama ning selguski et tegu pimesoole põletikuga, mis haiglasse saades ka lõhkenud juba oli!! Plaanidest niipalju, et 27. veebruaril lähen esimesele aasia tripile, sihiks - Malaisia ja Tai. Olen hästi excited ja usun et saab fun olema. Pealegi ei tea ma ju aasiast suurt midagi!
Rääkisin ka Gerdiga eile - nad Karini ja Tomiga Victorias ja seiklus missiugune - telgivad, püüavad kala, ja avastavad kontinendi loodust. Auto on ikka üks hea asi. Sain aru, et neil kängurud, koaalad ja kõik muud loomad vabas looduses ära nahtud. Vinge!
Töökoormus on viimasel paaril nädalal olnud väiksem. Nimelt on jaanuar siin küll suvi, aga et on puhkuste periood, on linn vaiksem ja seega ka tööd vähem. Et raha kõrvale panna ja Sydneys olles mitte säästude kallale minna, mõtlesin et vaataks ühe töökoha juurde ja jagasin mõned resümeed Surry Hills' i kandis olevatele restoranidele. Ja eile helistatigi ning kutsuti proovikale. Et ilmad kuumad, olen hakanud endalegi üllatuseks üha enam õlut jooma. Vein meeldib mulle siiski endiselt väga, lihtsalt vahelduseks on hea külm õlu päris mõnus. Eile võtsingi six-packi näppu ja klaarisime Heitiga need õhtu jooksul ka ära. Mõnda aega oli ka Villu meiega (Villu ja Ott- reisivad koos). Tundsin huvi Oti käekäigu vastu, nimelt hakkas Otil tol päeval kui kala tegime, kõht meeletult valutama ning selguski et tegu pimesoole põletikuga, mis haiglasse saades ka lõhkenud juba oli!! Plaanidest niipalju, et 27. veebruaril lähen esimesele aasia tripile, sihiks - Malaisia ja Tai. Olen hästi excited ja usun et saab fun olema. Pealegi ei tea ma ju aasiast suurt midagi!
Wednesday, January 20, 2010
prrrrr
Eile hommikul helistas mulle Marc mis viis peagi välja huvitava jutuajamiseni Graigiga. Jutu sisu siin lahti kirjutama ei hakkaks aga põhimõtteliselt tegin sellest omad järeldused, et kiirelt endale uue elukoha leidma pean. Nimelt meeldib mulle kui inimesed oma ootustest ja lootustest teada annavad ja niisama ei kiibitse! Põhimõtteliselt lõi välja seesama Craigi ootamatu tujumuutus, tema arvates pole minul piisavalt aega ja huvi temaga tegeleda ja koos aega veeta, et me oleme vaid mõned korrad käinud koos õlut joomas jne jne(no idea, mis ta sellega täpsemalt silmas pidas. (Kummaline igatahes, Annab ta ju ise samas sageli signaale, kuidas ta eriti inimestega suhelda ei viitsi ja sageli ka üksiolekut eelistab.).Vestluse lõppedes ütles ta mulle igatahes, "I don't like you anymore", prrr:( Olen aru saanud ja otsustanud, et Craigi puhul on tegemist ootamatu ja ettearvamatu tüübiga ja arvatavasti parem endale miskit kindlamat vaadata. Votnii. Täna hommikul oli meil plaanis loomaaeda minna. Aga tundsin, et pean oma asjad enne korda ajama. Nii ülesingi loomaaeda mineku ära. Sain siiski korra purskaevu ees Ennuga kokku, andsin talle oma kaamera laenuks, nimelt mainis ta et olevat oma kaamera tuksi keeranud ;(, loodetavasti saab korda ilma suuremate kuludeta siiski.
õhtusöök sõpradega
Nii nagu üleeile veini juues kokku sai lepitud, tegime eile väikese õhtusöögi Heiti ja Kristjani juures aias. Käisime Heitiga Sydney fishmarketil ja ostsime hunniku värsket kala. Menüü oligi siis ürtidega kergelt praetud kala, mille juurde tegime rosmariinikartuleid, aurutatud suhkruherneid ning hunniku salatit. Juurde muidugi head veini (mida loomulikult paar korda sai juurde toodud) ja veel paremat seltskonda ja mis sa hing veel tahad - olemine missugune.
Friday, January 15, 2010
a night out.
Eile oli Gerdi, Tomi ja Karini lahkumispidu. Nagu terve see nädal, alustasime ka eile Bourbonis $3 gintoonikutega. Väike sakk peas paneme paika õhtust plaani, mis nagu ikka tähendab lõpuks Oxford Street'i. Paraku. Liigume edasi Ennu juurde hotelli ning teeme veel mõned kokteilid. Korralikud ikka, mitte 30 ml-sed. Vodka ja pudel dzinni omast käest võtta ju. Muuseas käib jutt korraks ka Nathani ümber. Palume tal lõpuks tuua meile veidike jääd kokteilide segamiseks, nii tekib kõigil võimalus ta oma silmaga ka ära näha. (Nathan on nimelt üks portjee hotellis, kus Enn elab ja ta pea alati tööl:D).Hotellis ühineb ka Andrew meiega nii et seltskond missugune! Teel Ennu juurde hotelli kohtume korraks Mareti, Heiti ja Kristjaniga, aga sel õhtul me teed rohkem ei ristu - Heiti on saanud uue töö ja esimene tööpäev on järgmisel hommikul, seega early night. Muide, saan sel õhtul teada Gerdi blogi aadressi. Hakkan hoolega lugema. Gerdi, Karini ja Tomi minekust veel niipalju, et liigutakse edasi lõunapoole, tööd otsima. Mõtlesin just seda, et loodetavasti viivad teed ikka veel kokku siinmail olles. Kahju igatahes sest mõnus kamp oli meil siin mõnda aega.Usun et Sydney kujunes nii mulle kui Gerdile mõnusaks ja piisavalt värvikaks alguseks meie pikal teel oma erinevate tahkudega. Elu Marki ja Craigi juures kasvõi. Mark on saksa päritolu nii 30ndate lõpus olev tüüp. Kui mõte liigub Markile, tuleb meelde kummalisi seiku - kuidas Mark mulle oma mune näitas! (sic!!) läbi oma pükstes oleva rebendi, samuti võib ta vabalt rääkida sellest kuidas ta eelmisel ööl teatud viisil oma huultele villid on saanud, crazy!!;D või tema loomingulise ja kompleksivaba( liigagi) suhtumise puhtusesse ja töösse. Tööl ta ju ei käigi, teeb vaid mingiuguseid otsi siin ja seal. Müüb üht-teist, möööblit leiab tänavalt jne. Midagi tuleb ka ka packeritelt kellele ta aega-ajalt võimaluse annab enda juures peatuda. Aga peab ütlema et ta on huvitav tüüp siiski, laia silmaringiga, samas kui Craig on ses mõttes täpselt tema vastand - pole eriti millestki muust rääkida peale töö. Ja igapäev on tal lõunaks sushi, lõunati ujulaskäik jne. Ei suurt sõpru, ei tuttavaid. Aga eks igaüks elabi nii nagu ise tahab. Aga ma ei salli rutiini.
Thursday, January 14, 2010
Manly ja Blue Mountains
Viimane nädal olen saanud veidi hinge tõmmata ja puhata ning Austraalia avastamisega tegeleda. Nii ongi, et sel nädalal sai käidud Manly-s ja Blue Mountains'is. Esimene asub linnast minnes mitte kaugel, nii pooletunnise praamisõidu kaugusel. Ent tegemst on justkui väikese paradiisiga oma paljude pisikeste rannakeste ja rohke rohelisega. Tegime poolsaarel korraliku jalgsimatka ja premeerisime end mõnusa tshilliga Shelly Beachil. Muuseas astusin seal vees mingisuguse terava asjanduse otsa (armi järgi tundus see järgmisel päeval justkui merisiilik), mis oli küllalt valus, ent siiliku põhjustatavat põletikku ei tulnud siiski!
Igatahes on Shelly Beachi näol tegemist on mõnusa ja hästi pisikese( laius ehk 250 m) liivase rannakesega mis asub põhimõtteliselt Manly vastas, surutuna kaljude vahele. Päike oli taas nii intensiivne, et rannas kannatas olla vaid paar tunnikest ja sedagi vaid 30spf kaitsekreemiga. Ilma selleta oled korralikus hädas!
Blue Mountains asub Sydneyst sõitma asudes nii kahe poole tunni autosõidu kaugusel, sisemaa suunas. Mägede lähedal paikneb väike unine linnake Katoomba, kus ongi põhimõtteliselt mõned tänavad koos supermarketi ja kiriku ning majakestega nende ümber.(PERIFEERIA).
Jääb vaid loota, et temperatuurid üle 40'C ei tõuse, võttes igasuguse jõu end liigutada ja midagi teha.
Sõidame Mägedesse 5-kesi: Karin, Tom, Gert, Enn ja mina.Karinil ja Tomil on Ford Falcon, mis on väga hea mahutavusega, seega kitsaks ei läinud ning oli suurema eltskonna peale jagades oli kütusekulu vaid $15 per nospel. Lahe! Pealegi on selles kassettmakk, millest muusikat kuulata.:D Sinimägedes ise meeldib mulle väga. Kummipuude tekitatav sinine udu tekitab sellise kummalise, natuke "Avartariliku", müstilise aura. Ja silmapiirini ulatuvad pastelsed sini-rohelised kaljud mäed ja taevas!!! Matkarajad viivad sind eukalüptisalude vahel erinevate vaateplatvormideni kust saad vaadata mägesid iga nurga alt, alt üles ja ülevalt alla. Tegemist on liivakivikaljudega, mida tuul ja vesi aegade jooksul lihvinud on. Aukartust äratavad on mõned jäänukkaljud nagu "Three Sisters". Oma pea 1 km kõrgusega seisavad nad uhkelt, olles määratud ilmselt tulevikus siiski kokku kukkuma. Aga seni kui nad seisavad, turnime meie ja ilmselt ka paljud teised seal, saamaks pilte ja elamusi.
Küll pean ütlema, et piltidele on raske saada seda mida mägedes ise näed, sest tee mis tahad, fotodel sa kolme mõõdet ei näe!Värske õhk ja palavus teemad oma töö ning päeva teises pooles tunnen, kuidas rammestus peale tuleb. Kisub ka pilve, ning õhtu edenedes selgub, et korralik äikesevalang toob nii vihma kui piksesähvatused. Jumal tänatud, järgmisel hommikul on õhk oluliselt värskem ja temperatuurid madalamal!
Igatahes on Shelly Beachi näol tegemist on mõnusa ja hästi pisikese( laius ehk 250 m) liivase rannakesega mis asub põhimõtteliselt Manly vastas, surutuna kaljude vahele. Päike oli taas nii intensiivne, et rannas kannatas olla vaid paar tunnikest ja sedagi vaid 30spf kaitsekreemiga. Ilma selleta oled korralikus hädas!
Blue Mountains asub Sydneyst sõitma asudes nii kahe poole tunni autosõidu kaugusel, sisemaa suunas. Mägede lähedal paikneb väike unine linnake Katoomba, kus ongi põhimõtteliselt mõned tänavad koos supermarketi ja kiriku ning majakestega nende ümber.(PERIFEERIA).
Jääb vaid loota, et temperatuurid üle 40'C ei tõuse, võttes igasuguse jõu end liigutada ja midagi teha.
Sõidame Mägedesse 5-kesi: Karin, Tom, Gert, Enn ja mina.Karinil ja Tomil on Ford Falcon, mis on väga hea mahutavusega, seega kitsaks ei läinud ning oli suurema eltskonna peale jagades oli kütusekulu vaid $15 per nospel. Lahe! Pealegi on selles kassettmakk, millest muusikat kuulata.:D Sinimägedes ise meeldib mulle väga. Kummipuude tekitatav sinine udu tekitab sellise kummalise, natuke "Avartariliku", müstilise aura. Ja silmapiirini ulatuvad pastelsed sini-rohelised kaljud mäed ja taevas!!! Matkarajad viivad sind eukalüptisalude vahel erinevate vaateplatvormideni kust saad vaadata mägesid iga nurga alt, alt üles ja ülevalt alla. Tegemist on liivakivikaljudega, mida tuul ja vesi aegade jooksul lihvinud on. Aukartust äratavad on mõned jäänukkaljud nagu "Three Sisters". Oma pea 1 km kõrgusega seisavad nad uhkelt, olles määratud ilmselt tulevikus siiski kokku kukkuma. Aga seni kui nad seisavad, turnime meie ja ilmselt ka paljud teised seal, saamaks pilte ja elamusi.
Küll pean ütlema, et piltidele on raske saada seda mida mägedes ise näed, sest tee mis tahad, fotodel sa kolme mõõdet ei näe!Värske õhk ja palavus teemad oma töö ning päeva teises pooles tunnen, kuidas rammestus peale tuleb. Kisub ka pilve, ning õhtu edenedes selgub, et korralik äikesevalang toob nii vihma kui piksesähvatused. Jumal tänatud, järgmisel hommikul on õhk oluliselt värskem ja temperatuurid madalamal!
Saturday, January 9, 2010
Hunter Valley
Sydneyst 2,5-tunni autosõidu kaugusel asub Austraalia üks vanemaid ja küllalt tuntud veinipiirkond - Hunter V alley.Tegemist on peamiselt valge- ja dessertveini piirkonnaga aga kasvatatakse agaralt ka Cabernet'd ja Shirazi. Valgenamarjadest on esindatud Sauvignon Blanc, Semillon, Chardonnay ja (üllatus-üllatus minu jaoks) ka Verdelho. Otsustan võtta ette 1-päevase veinireisi ning antud piirkonnaga tutvust teha. Väljasõit Sydneyst on kell 7.20 hommikul, kohale jõuame nii 10.30. Et tegu küllalt suure maa-alaga, on siin kümneid erinevaid veinitootjaid, kes kõik omal moel oma veini müüa püüavad. On paremaid ja halvemaid veine, ent märgatav on teatud stiililine erinevus erinevate majade vahel, märkan, kui juba tastinguteni jõuame.
Esimesel korral külastan kolme veinimaja, kus maitseme igas nii 10 veini:D. Tavaliselt pakutakse maitsta järgmiselt:4 valget, 4 punast, 2 dessertveini. Veinimajad mida külastan:
Iron Gate Estate http://www.irongateestate.com/
Oakvale http://www.oakvalewines.com.au/
Ernest Hill http://www.ernesthillwines.com.au/
Kõigi puhul on tegemist peamiselt väiksemate, ise oma veine müüvate majadega.ent Hunter Valleys on esindatud ka suuremad tegijad nagu Lindeman's, Wyndham Estate väga tuntud just Eestis) jpt. OOtan huviga järgmist korda, et veine maitsma minna!
Esimesel korral külastan kolme veinimaja, kus maitseme igas nii 10 veini:D. Tavaliselt pakutakse maitsta järgmiselt:4 valget, 4 punast, 2 dessertveini. Veinimajad mida külastan:
Iron Gate Estate http://www.irongateestate.com/
Oakvale http://www.oakvalewines.com.au/
Ernest Hill http://www.ernesthillwines.com.au/
Kõigi puhul on tegemist peamiselt väiksemate, ise oma veine müüvate majadega.ent Hunter Valleys on esindatud ka suuremad tegijad nagu Lindeman's, Wyndham Estate väga tuntud just Eestis) jpt. OOtan huviga järgmist korda, et veine maitsma minna!
uus kaamera
Pidev jama oma digitaalse "seebikarbiga" on mind päris ära tüüdanud.Niisiis tekkis mul mõni aeg tagasi pähe idee osta endale korralik profikaamera. Aga ei raatsi ju, pealegi kui olemas kaamera mis mingisuguseid pilte siiski teeb. Viimane piisk karikasse sai siiski Hunter Valleys käies ning järgmisel päeval jõulupeol olles lakkas senine seebikas üldse töötamast. Niisiis ostsingi endale korraliku kaamera, kahe komplekti läätsede ja muuga puha. Et siis nagu väikene jõulukink tagantjärele iseendale:D
Friday, January 1, 2010
head uut aastat!
Votsiis, aasta viimane päev ongi käes. Meeletu sagimine ümberringi. Lõuna ajal Potts's Pointi Woolworthi külastades läheb pea tund aega, et oma vahuveini ja paari pudeli veini eest maksta. Mis ikka, eks igal pool ole sama, ostud jäetakse ikka viimasele hetkele. Kell 18.00 olen tagasi tööl. Minu vana -aasta viimane päev möödub niisiis tööl, ikka restoranis.
Restoran pakub speptsiaalset aastavahetuse õhtusööki, hinnaga $ 250.00. Hind sisialdab 5-käigulise õhtusöögi ja klaasi Bollingeri. Kuna hind siiski küllalt krõbe, on õhtuks reserveeringuid tehtud 125-le inimesele, mis võrreldes tavaõhtutega on mõnus ja rahulik. Seda enam, et tegemist on paigas menüüga, nii et saab vaadata ka ilutulestikku, ja klaasike shampi juua. YEES!!!! Esimene ilutulestik Harbour Bridge'ilt on kell 9, pakkudes mõnusa sissejuhatuse peatselt toimuvaks kulminatsiooniks. Peab ütlema, et Wharfilt oli ilutulestik üllatavalt hästi näha.
Õhtu restoranis laabub suhteliselt kenasti, köök on rahulik jne, vaid üks laudkond osutub veidi keeruliseks, nimelt teatab üks meesterahvas alles toitude lauda saabumisel oma mereanniallergiast. Excuse me, for fuck ....! Kella 23.30-ks on enamik laudu jõudnud desserdi-käiguni ning ootavad iluulestikku. Sätin valmis 40 šampanjaklaasi staff jaoks, mida siis Patrick(sommeljee) agaralt täitma asub .kell 23.58. Sätin oma fotokal vajalikke reziime et ilutulestikku filmida ning avastan et aku tühi, Nice!:( Jooksen kiirelt üles garderoobi ja toon patareid mis mul õnneks kaasas on, olles tagasi täpselt õigeks hetkeks. Ning 00.00. Ongi aasta uus!Ilutulestik!!!!! Filmides ilutulestikku, näen hiljem, et oma fotokaga ma ümber käia endiselt ei oska ja erilisi videosid mul näidata seega pole. Küll jäi mulle kõrvu neid videosid kuulates-vaadates pidev "wow" omaenese suust. Ja tõesti, arvan, et kogu oma senise elu jooksul nähtud ilustulestikud kokku pole ka nii uhke kui see 15 minutit, mis Harbour Bridge'lt ning City's kõrguvatelt pilvelõhkujatelt taevasse lasti. Respect. Pole aimugi mitmed (kümned) miljonis siin taevasse lasti!
Kiirelt asjad kokku pakitud, naudime klaasikese Bollingeri. Arutame omavahel kuidas ja kuhu peole minna. "Tõrvatilgaks meepotis" osutub ühel hetkel Amy (- kolleeg) avastus oma käekoti kadumisest.Selgub, et kott ongi varastatud koos telefoni ja kõigi muude asjadega. Milline algus uuele aastale, nõme!
Tuleme läbi ühest kõrval asuvast restoranist, soovime vastastikku head uut aastat, ning kiirelt kodust läbi, välkkiire dush, ja edasi peole. Astudes läbi siin ja seal asuvatest baaridest-klubidest, lõpetan mina Oxford Streetil hommikul kella 5 ajal.
Ja milliseid inimesi siin tänavail sel ajal kohata võib, tõeline virrvarr. Ainuüksi ühe ööga paneks huvitava fotokollektsiooni kokku.
Sel ajal koju minnes on pidu enamikes baarides alles täies hoos. Ent minu jud on selleks korraks otsakorral.
1. jaanuari pärastlõunal Gerdiga taas samas piirkonnas hängides märkan, et mõnes baaris on pidu kas endiselt või juba "täies hoos". Non stop.... Happy new year!
Restoran pakub speptsiaalset aastavahetuse õhtusööki, hinnaga $ 250.00. Hind sisialdab 5-käigulise õhtusöögi ja klaasi Bollingeri. Kuna hind siiski küllalt krõbe, on õhtuks reserveeringuid tehtud 125-le inimesele, mis võrreldes tavaõhtutega on mõnus ja rahulik. Seda enam, et tegemist on paigas menüüga, nii et saab vaadata ka ilutulestikku, ja klaasike shampi juua. YEES!!!! Esimene ilutulestik Harbour Bridge'ilt on kell 9, pakkudes mõnusa sissejuhatuse peatselt toimuvaks kulminatsiooniks. Peab ütlema, et Wharfilt oli ilutulestik üllatavalt hästi näha.
Õhtu restoranis laabub suhteliselt kenasti, köök on rahulik jne, vaid üks laudkond osutub veidi keeruliseks, nimelt teatab üks meesterahvas alles toitude lauda saabumisel oma mereanniallergiast. Excuse me, for fuck ....! Kella 23.30-ks on enamik laudu jõudnud desserdi-käiguni ning ootavad iluulestikku. Sätin valmis 40 šampanjaklaasi staff jaoks, mida siis Patrick(sommeljee) agaralt täitma asub .kell 23.58. Sätin oma fotokal vajalikke reziime et ilutulestikku filmida ning avastan et aku tühi, Nice!:( Jooksen kiirelt üles garderoobi ja toon patareid mis mul õnneks kaasas on, olles tagasi täpselt õigeks hetkeks. Ning 00.00. Ongi aasta uus!Ilutulestik!!!!! Filmides ilutulestikku, näen hiljem, et oma fotokaga ma ümber käia endiselt ei oska ja erilisi videosid mul näidata seega pole. Küll jäi mulle kõrvu neid videosid kuulates-vaadates pidev "wow" omaenese suust. Ja tõesti, arvan, et kogu oma senise elu jooksul nähtud ilustulestikud kokku pole ka nii uhke kui see 15 minutit, mis Harbour Bridge'lt ning City's kõrguvatelt pilvelõhkujatelt taevasse lasti. Respect. Pole aimugi mitmed (kümned) miljonis siin taevasse lasti!
Kiirelt asjad kokku pakitud, naudime klaasikese Bollingeri. Arutame omavahel kuidas ja kuhu peole minna. "Tõrvatilgaks meepotis" osutub ühel hetkel Amy (- kolleeg) avastus oma käekoti kadumisest.Selgub, et kott ongi varastatud koos telefoni ja kõigi muude asjadega. Milline algus uuele aastale, nõme!
Tuleme läbi ühest kõrval asuvast restoranist, soovime vastastikku head uut aastat, ning kiirelt kodust läbi, välkkiire dush, ja edasi peole. Astudes läbi siin ja seal asuvatest baaridest-klubidest, lõpetan mina Oxford Streetil hommikul kella 5 ajal.
Ja milliseid inimesi siin tänavail sel ajal kohata võib, tõeline virrvarr. Ainuüksi ühe ööga paneks huvitava fotokollektsiooni kokku.
Sel ajal koju minnes on pidu enamikes baarides alles täies hoos. Ent minu jud on selleks korraks otsakorral.
1. jaanuari pärastlõunal Gerdiga taas samas piirkonnas hängides märkan, et mõnes baaris on pidu kas endiselt või juba "täies hoos". Non stop.... Happy new year!
Subscribe to:
Posts (Atom)