head uut aastat!

Votsiis, aasta viimane päev ongi käes. Meeletu sagimine ümberringi. Lõuna ajal Potts's Pointi Woolworthi külastades läheb pea tund aega, et oma vahuveini ja paari pudeli veini eest maksta. Mis ikka, eks igal pool ole sama, ostud jäetakse ikka viimasele hetkele. Kell 18.00 olen tagasi tööl. Minu vana -aasta viimane päev möödub niisiis tööl, ikka restoranis.

Restoran pakub speptsiaalset aastavahetuse õhtusööki, hinnaga $ 250.00. Hind sisialdab 5-käigulise õhtusöögi ja klaasi Bollingeri. Kuna hind siiski küllalt krõbe, on õhtuks reserveeringuid tehtud 125-le inimesele, mis võrreldes tavaõhtutega on mõnus ja rahulik. Seda enam, et tegemist on paigas menüüga, nii et saab vaadata ka ilutulestikku, ja klaasike shampi juua. YEES!!!! Esimene ilutulestik Harbour Bridge'ilt on kell 9, pakkudes mõnusa sissejuhatuse peatselt toimuvaks kulminatsiooniks. Peab ütlema, et Wharfilt oli ilutulestik üllatavalt hästi näha.
Õhtu restoranis laabub suhteliselt kenasti, köök on rahulik jne, vaid üks laudkond osutub veidi keeruliseks, nimelt teatab üks meesterahvas alles toitude lauda saabumisel oma mereanniallergiast. Excuse me, for fuck ....! Kella 23.30-ks on enamik laudu jõudnud desserdi-käiguni ning ootavad iluulestikku. Sätin valmis 40 šampanjaklaasi staff jaoks, mida siis Patrick(sommeljee) agaralt täitma asub .kell 23.58. Sätin oma fotokal vajalikke reziime et ilutulestikku filmida ning avastan et aku tühi, Nice!:( Jooksen kiirelt üles garderoobi ja toon patareid mis mul õnneks kaasas on, olles tagasi täpselt õigeks hetkeks. Ning 00.00. Ongi aasta uus!Ilutulestik!!!!! Filmides ilutulestikku, näen hiljem, et oma fotokaga ma ümber käia endiselt ei oska ja erilisi videosid mul näidata seega pole. Küll jäi mulle kõrvu neid videosid kuulates-vaadates pidev "wow" omaenese suust. Ja tõesti, arvan, et kogu oma senise elu jooksul nähtud ilustulestikud kokku pole ka nii uhke kui see 15 minutit, mis Harbour Bridge'lt ning City's kõrguvatelt pilvelõhkujatelt taevasse lasti. Respect. Pole aimugi mitmed (kümned) miljonis siin taevasse lasti!

Kiirelt asjad kokku pakitud, naudime klaasikese Bollingeri. Arutame omavahel kuidas ja kuhu peole minna. "Tõrvatilgaks meepotis" osutub ühel hetkel Amy (- kolleeg) avastus oma käekoti kadumisest.Selgub, et kott ongi varastatud koos telefoni ja kõigi muude asjadega. Milline algus uuele aastale, nõme!

Tuleme läbi ühest kõrval asuvast restoranist, soovime vastastikku head uut aastat, ning kiirelt kodust läbi, välkkiire dush, ja edasi peole. Astudes läbi siin ja seal asuvatest baaridest-klubidest, lõpetan mina Oxford Streetil hommikul kella 5 ajal.
Ja milliseid inimesi siin tänavail sel ajal kohata võib, tõeline virrvarr. Ainuüksi ühe ööga paneks huvitava fotokollektsiooni kokku.
Sel ajal koju minnes on pidu enamikes baarides alles täies hoos. Ent minu jud on selleks korraks otsakorral.
1. jaanuari pärastlõunal Gerdiga taas samas piirkonnas hängides märkan, et mõnes baaris on pidu kas endiselt või juba "täies hoos". Non stop.... Happy new year!